uzmeklētC1
darbības vārds/ˈuzmekleːt/
Meklējot iegūt, dabūt, arī atgūt (ko vajadzīgu, arī ko pazudušu, noslēptu); sameklēt (1).
Tagadne
| vsk. | dsk. | |
|---|---|---|
| 1. | uzmeklēju | uzmeklējam |
| 2. | uzmeklē | uzmeklējat |
| 3. | uzmeklē | uzmeklē |
Pagātne
| vsk. | dsk. | |
|---|---|---|
| 1. | uzmeklēju | uzmeklējām |
| 2. | uzmeklēji | uzmeklējāt |
| 3. | uzmeklēja | uzmeklēja |
Nākotne
| vsk. | dsk. | |
|---|---|---|
| 1. | uzmeklēšu | uzmeklēsim |
| 2. | uzmeklēsi | uzmeklēsiet / uzmeklēsit |
| 3. | uzmeklēs | uzmeklēs |
- Nenoteiksmeuzmeklēt
- Pavēles izteiksmeuzmeklē
- Pavēles izteiksmeuzmeklējiet
- Englishto look up, to find, to seek out
- Русскийразыскать, найти
- Українськарозшукати, відшукати
- Lietuviųsurasti, susirasti